Warning: "continue" targeting switch is equivalent to "break". Did you mean to use "continue 2"? in /data01/virt103926/domeenid/www.minujurist.ee/htdocs/wp-content/plugins/revslider/includes/operations.class.php on line 2695

Warning: "continue" targeting switch is equivalent to "break". Did you mean to use "continue 2"? in /data01/virt103926/domeenid/www.minujurist.ee/htdocs/wp-content/plugins/revslider/includes/operations.class.php on line 2699

Warning: "continue" targeting switch is equivalent to "break". Did you mean to use "continue 2"? in /data01/virt103926/domeenid/www.minujurist.ee/htdocs/wp-content/plugins/revslider/includes/output.class.php on line 3581

Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /data01/virt103926/domeenid/www.minujurist.ee/htdocs/wp-content/plugins/revslider/includes/operations.class.php:2695) in /data01/virt103926/domeenid/www.minujurist.ee/htdocs/wp-includes/feed-rss2.php on line 8
Minujurist.ee https://minujurist.ee/et/ Juriidiline büroo Mon, 30 Mar 2020 08:54:22 +0000 et hourly 1 https://wordpress.org/?v=4.9.19 Kaasomandi jagamise vaidlused https://minujurist.ee/et/kaasomandi-jagamise-vaidlused/ https://minujurist.ee/et/kaasomandi-jagamise-vaidlused/#respond Thu, 13 Apr 2017 13:35:56 +0000 http://minujurist.solarnet.ee/?p=4104/ Inimeste omavahelised suhted ja läbisaamine on tihtipeale sõltuvuses varalistest õigustest ja kohustustest. Nii on lood ka kaasomanikega, kellele ühiselt kuulub mingi vara ese, kas selleks on siis kinnisasi koos majaga, korteriomand või sõiduauto. Erinevad arusaamad elust ja maailmavaatest võivad aga tekitada paksu verd kaasomanike vahel. Nii võib juhtuda, et ei olda rahul sellega, kuidas ühist […]

Сообщение Kaasomandi jagamise vaidlused появились сначала на Minujurist.ee.

]]>
Inimeste omavahelised suhted ja läbisaamine on tihtipeale sõltuvuses varalistest õigustest ja kohustustest. Nii on lood ka kaasomanikega, kellele ühiselt kuulub mingi vara ese, kas selleks on siis kinnisasi koos majaga, korteriomand või sõiduauto. Erinevad arusaamad elust ja maailmavaatest võivad aga tekitada paksu verd kaasomanike vahel. Nii võib juhtuda, et ei olda rahul sellega, kuidas ühist vara eset kasutatakse või kes peab panustama selle säilimisse ja heakorda. Taolised erimeelsused ajendavad kaasomanikke otsima lahendusi, kuidas lõpetada närvesööv ja pingeid tekitav ühine omandisuhe.

Asjaõigusseadus on andnud kaasomanikele kaks võimalust, kuidas kaasomandisuhet lõpetada. Loogilisena on ühe võimalusena seaduses ette nähtud õigus lõpetada kaasomandisuhe kaasomanike vahelise kokkuleppega. Selliselt saavad kaasomanikud ise määrata ära, kellele milline vara ese jääb ja kes kui palju mida saab. Selline kaasomandi lõpetamine oleks ainuõige viis ja lahendus, kuid arvestades kaasomanike vahelisi pingelisi suhteid ja teades tegelikku praktikat, siis enamusjuhtudel selliselt kaasomandisuhteid ei lõpetata. Paratamatult lähevad kaasomanike soovid ja ootused vara jagamisel üksteisest lahku ning selle pinnalt ei ole lihtsalt võimalik pooltele sobivat kokkulepet saavutad.

Selleks, et kaasomand jagamata ei jääks, on seadus ette näinud ka teise võimaluse kaasomandi jagamiseks, milliseks on kohtu otsustus. Seaduse järgi on kohtule antud õigus jagada kaasomand ära vastavalt ühe kaasomaniku hagis taotletud viisil. Viisid, mida kaasomanik saab taotleda hagis ja milliste üle saab kohus otsustada on järgmised:

a)      jagada asi reaalosadeks;

b)      anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas;

c)      müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Praktikas on kõige enam taotletava kaasomandi jagamise viisina kasutusel b variant, millisel juhul üks kaasomanik saab näiteks korteriomandi ainuomanikuks, kuid samas kohustub teisele kaasomanikule välja maksma tema mõttelise osa turuväärtuse korteriomandist. Sellisel viisil on nö kaasomanike huvid balansseeritud ja ühine ese saab õiglaselt jagatud. On ette tulnud ka olukord, kus mõlemad kaasomanikud soovivad korterit endale saada. Sellisel juhul variant b ei tööta ning kõige paremini kohaldub variant c, millisel juhul tuleks korraldada enampakkumine, kas siis avalik või kaasomanikevaheline. Avaliku enampakkumise läbi saab selgeks korteri turuväärtus ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel ära vastavalt nende osade suurustele kaasomandist. Praktikas ei ole laialdaselt kasutusel olnud variant a – reaalosadeks jagamine. Eelkõige on siin probleemiks olnud asjaolu, et kaasomandis olevat eset ei ole füüsiliselt võimalik reaalosadeks jagada. Samas ei saa seda variant täiesti kõrvale jätta, sest kui jagamisel on ese, mida on lihtne ja seaduse järgi võimalik reaalosadeks jagada, siis on tegemist väga asjakohase kaasomandi jagamise viisiga.

Kokkuvõtvalt on kaasomandisuhe inimsuhteid proovile panev õigussuhte vorm. Ühtedele selline omandivorm sobib, teistele jällegi mitte. Selleks, et kaasomandisuhet lõpetada on seadus ette näinud kaks moodust – kokkuleppeline või kohtuotsus. Praktika on aga läinud seda rada, et kui inimsuhted on juba kord keerdus, siis kokkulepet ei tule ning jalge alla tuleb võtta kohtutee.

Сообщение Kaasomandi jagamise vaidlused появились сначала на Minujurist.ee.

]]>
https://minujurist.ee/et/kaasomandi-jagamise-vaidlused/feed/ 0
Kes tasub kohtutäituri tasud kui võlgnik maksab võla otse sissenõudjale? https://minujurist.ee/et/kes-tasub-kohtutaituri-tasud-kui-volgnik-maksab-vola-otse-sissenoudjale/ https://minujurist.ee/et/kes-tasub-kohtutaituri-tasud-kui-volgnik-maksab-vola-otse-sissenoudjale/#respond Thu, 13 Apr 2017 13:29:15 +0000 http://minujurist.solarnet.ee/?p=4101/ Täitemenetluses tuleb ette olukordi, kus sissenõudja on alustanud täitemenetlust oma nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur on teinud täitemenetluse raames mõningaid täitetoiminguid nõude rahuldamiseks, kuid lõppresultaadina tasub võlgnik oma võlgnevuse siiski otse sissenõudja pangakontole, lugedes sellega oma võlgnevuse kaetuks. Sellisel juhul kohtutäitur justkui ei teinudki palju, et sissenõudja nõue saaks täidetud, kuid ometigi on kohtutäituril seadusest tulenevalt õigus […]

Сообщение Kes tasub kohtutäituri tasud kui võlgnik maksab võla otse sissenõudjale? появились сначала на Minujurist.ee.

]]>
Täitemenetluses tuleb ette olukordi, kus sissenõudja on alustanud täitemenetlust oma nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur on teinud täitemenetluse raames mõningaid täitetoiminguid nõude rahuldamiseks, kuid lõppresultaadina tasub võlgnik oma võlgnevuse siiski otse sissenõudja pangakontole, lugedes sellega oma võlgnevuse kaetuks. Sellisel juhul kohtutäitur justkui ei teinudki palju, et sissenõudja nõue saaks täidetud, kuid ometigi on kohtutäituril seadusest tulenevalt õigus oma tasule.

Täitemenetluse rusikareegliks on asjaolu, et täitekulud sh kohtutäituri põhitasu tasub võlgnik, kuivõrd tema on põhjuseks, miks üldse täitemenetlus algatati. Järelikult sissenõudja üldjuhul ei peaks kandma täitemenetlusega seotud kulusid. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lõike 2 sõnastusest järeldub aga midagi muud. Sätte kohaselt kui võlgnik on sissenõudjale otse tasunud võlgnevuse ära ning sissenõudja taotleb seetõttu täitemenetluse lõpetamist, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Juhul kui sissenõudmata jäänud summa oli suur, tekib olukord, kus sissenõudja peab tasuma kohtutäituri kulude katteks suure summa.

Riigikohus on antud kohtutäituri seaduse sätte eesmärki ja olemust analüüsinud lahendis nr 3-2-1-32-16. Riigikohus on sätte tõlgendamisel lähtunud ikkagi täitemenetluse rusikareeglist, et üldjuhul tasub täitekulud võlgnik mitte sissenõudja, kuid KTS § 41 lõike 2 näol on tegemist sättega, millisest tulevad üksikud erandid. Lahendi punktis 16 toob Riigikohus selgelt välja kaks erandlikku olukorda, millisel juhul jäävad täitemenetluse kulud sissenõudja kanda. Nendeks erandlikeks olukordadeks on:

1)      kui kohtutäitur on enne oma tasunõude rahuldamist võlgniku vara aresti alt vabastanud ning kohtutäituril puudub muu võimalus oma tasunõuet võlgniku vara arvel rahuldada (täitedokumendiks on asjaõiguslik dokument, nt TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud dokument, mille korral ei ole täitemenetluse võlgnik kohustatud tasuma raha, vaid peab taluma oma vara müümist teise isiku võla katteks);

2)      olukord, mil tegemist ei ole võla otsemaksmisega (sh nt kompromissi alusel osamaksetega), vaid sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse.

Eeltoodud kahe erandliku näite korral on kohtutäituri tasude kohustatud subjektiks sissenõudja, mitte võlgnik.

Riigikohus rõhutas aga asjaolu, et tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 punktist 2 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. TMS § 48 lg 1 punkti 2 järgi ei tule aga täitemenetlust kohtutäituril vähemalt üldjuhul lõpetada enne, kui rahuldatud on ka kohtutäituri tasunõue. Riigikohus selgitas, et sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 punkti 2 tähenduses hõlmab endas ka täituri tasunõuet ning täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses.

Kokkuvõtvalt olukorras, kus võlgnik on oma võlgnevuse tasunud sissenõudjale otse võib erandlikel juhtudel jääda kohtutäituri tasude maksmise kohustus sissenõudja õlgadele, minnes seeläbi vastuollu täitemenetluse kulude tasumise rusikareegliga. Juhul kui kohtutäitur ennatlikult ei vabasta võlgniku vara aresti alt ning ei lõpeta täitemenetlust on võimalik, et kohtutäituri tasud jäävad siiski võlgniku kanda hoolimata asjaolust, et tema tasus võlgnevuse otse sissenõudjale.

Сообщение Kes tasub kohtutäituri tasud kui võlgnik maksab võla otse sissenõudjale? появились сначала на Minujurist.ee.

]]>
https://minujurist.ee/et/kes-tasub-kohtutaituri-tasud-kui-volgnik-maksab-vola-otse-sissenoudjale/feed/ 0